Ka tänane öö ei olnud kerge. Samasugune lämmi. Aga me elasime selle üle, kuna meil oli seekord ventilaator. Jah, sest eile hommikul, kui Maria küsis, kuidas me magasime, siis ütlesin et mitte eriti hästi ning lehvitasin käega õhku, näidates et palav oli. Maria hakkas kohe vabandama ette ja taha ja pani meid teise hütti, mis rohkem merepoolne ning lisaks lubas ööseks ventilaatori anda. Neil on ju nii et saarel on elekter geneka pealt mis töötab õhtuti 7mest kümneni. Diislihaisune genekas müriseb nagu loom vannitoana kasutatava hüti taga. Mis Maria enda hütist ei ole ka kaugel. Meie magamiskohta see ära ei kosta. Mõtlesime et huvitav mismoodi ta selle ventika meile siis ööseks paneb. No ja pandigi ja genekas töötaski meie pärast kogu öö. Päris piinlik. Täna hommikul küsis Maria jälle, et kuidas magasite. Meie magasime hästi, aga kuidas sina Maria magasid selles mürinas? Oh, mis mina, ma magasin väga hästi, ei ole mingi probleem! Peasee et Liina magada saaks! :) No vat ei tea, oli see tõsi jutt,või ta ikka natuke ohverdas oma heaolu külaliste nimel.
Täna pärast hommikusööki viis Mances meid saartevahele sõitma ja snorgeldama.
Lõuna paiku viis ta meid ühele asustamata saarele ja sõitis ise ära. Kui ma indoneesiakelest õigesti aru sain, pidi ta varsti tagasi tulema.
Meil oli kott banaane ja pudel vett. Fantaseerisime teemal, et ta ei tulegi järgi. Et äkki temaga juhtus midagi ja keegi ei teagi kus me oleme. Siin on selliseid saarekesi sadu. Ei no mina ikka jõudsin korraliku hirmu endale nahavahaele ajada. Neurootik nagu ma olen. :)
Lõpuks oli mul kõrv nii terav et kuulsin tükk maad varem ära, et paat kuskilt kaugelt läheneb, kui Margus.
Lõpuks ikka paat tuli, aga ilma Mancesita. Oli kaks noormeest kes tõid meile lõunasöögi. Lõunatasime saarel, korjasime nõud kokku ja tegime veel ühe snorgeldusretke, ning pöördusimegi kodupoole tagasi. Pärast lõunat oli vesi palju soojem, aga ka palju hägusem kui hommikul. Hommikul kell 9 oli tegelt suhteliselt jahe vette minna. Ei usu et see vesi üle 27 kraadi oli. Aga seeeest oli nähtavus väga hea ja kalu hirmus palju.
Nägin ka ühte või kahte suurt, sellist meetrist. Aga suured kalad on sügavamal ja neid on snorgeldades raske näha, kuna päiksevalgus valgustab hästi kuni 10 meetrit. Kui on sügavam siis on nähtavus kehvem ja kui nt 50 meetrit, siis ei näe vees mitte midagi. Nägime korallide küljes suuri merekarpe, mis oma lõugu lõksutasid, kui mõni pisem kala nende lähedusse sattus.
Siis ma KUULSIN kuidas kala sõi. No hammustas midagi siis selline nagin käis. Vee all kostab ju jube hästi. Ja nägin ka kuidas kala häda tegi. Meresiile ja meritähti ma ei näinud ühtegi. Veel nägime üht veealust ussimoodi elukat. Siuke meetrine ja lapse käevarre jämedune. Mitut nägime. Üks oli keras ja teine vingerdas. Päris madu see siiski ei saanud olla, sest ühes otsas oli tal nagu mingid kombitsad, mille abil ta liikus. Margus sukeldus et neid paremini näha.
Mina soolases vees sukelduda ei suuda. Maksimaalselt pool meetrit suudan end allapoole pressida. Vesi lükkab kohe üles.
Siis sõitsime koju tagasi ja vedelesime niisama mõni tund. Muuhulgas käisime ka esimest korda dushi all siin saarel. Dush käib nii et üks seisab ja teine kallab kopsikuga vett pähe. Külma muidugi. Siis vedelesime niisama mõni tund.Istusin redelil ja ajasin krabipoiss Kraabuga juttu, jõin kohvikest ja lugesin Saladusi.
Viskasime mõlemad end terassile pikali ja lugesin Margusele ka ette. Jõudsin vaevalt paar lugu lugeda, kui meie kohal, üsna madalal lendas helikopter meie ranna juurde ja keeras siis tagasi. Seejärel uuesti ja üritas justkui maanduda. Maria ja teised jooksid sinnapoole ja meie ka. Aga helikopter ei maandunudki. Ta hoopis filmis midagi. Siis rippus veel hetke meie peade kohal ja keeras kärmelt otsa ringi ja kadus. Maria ütles "prantis, prantis". See tähendab prantslased. Nimelt meie kõrval saarel Raja Ampat Dive Resordis käivad telesaate "Survival" võtted. Nagu eestis omalajal oli Robinsonid ja Ellujääja. Sedapuhku siis prantsusmaa survival. Tähendab ma arvan seal resordis on vast võttegrupi pesa pigem. Maria oli käinud neile süüa tegemas. Jube head toidud teeb ta küll! Nad olid seal juba üle kolme kuu olnud ja valmistusid juba lahkuma. Lahkumispäev oli üks päev pärast meid, 4. mai. See oli kogu sealsele elanikkonnale ja ümbritsevate saarte elanikele töörohke kuid tuus aeg. Prantslaste ümber käis kogu trall.
- Posted using BlogPress from my iPad
Location:Rajan Ampat, Gam' i saar, Yewaupnori küla
