Kuigi väljalennuni on natuke vähem kui kaks kuud, käivad meil ettevalmistused juba täie hooga. Nädalavahetusel näiteks, ostsime Margusele snorgeldamismaski

. Mul on mask juba eelmistest kordadest olemas. Maski ostes tuleks jälgida, et oleks silikonist ja prilliklaasid klaasist mitte plastikust, ning et torul oleks lainelukk.
Veel saime lõpuks ostetud kummikingad (neid oli ka üllatuslikult raske leida - igaltpoolt olid otsas). Need on sellised spetsiaalsed kummist, pehmed jalanõud mis ei ole mõeldud käimiseks, vaid ujumiseks. Kuna me ei tea ette kus ja kunas ujuma lähme siis on väga mugav, kui sellised kaasas on. Tihti on kaldad väga kivised, kus paljajalu on võimatu käia. Ning kivide vahel on peidus meresiilid, skorpionkalad ja muud teravad elukad ja taimed.
 |
| Meie toredad kummisussid - harjutame juba! |
Samuti ostsime mulle nö matkasandaalid. Need on tavalised sandaalid, ainult nina on kinnine ja nad on "waterproofid". St nendega võib ka läbi vee ja muda käia. Eesoleva džungliretke tarvis on nad hädavajalikud. Ega Tallinnas oli suht väike valik - spordifirmad millegipärast ei tooda selliseid ja matkatarvete poes toodab ka neid 1 või 2 firmat ainult. Aga lõpuks ikka leidsin sobivad ja minumeelest jube armsad - vot sellised:
Nende matkasandaalidega kavatsengi põhilised käimised terve reisi jooksul käidud saada. Nüüd oleks veel vaja ühtesid hästi jalas püsivaid, kummist plätusid - ergonoomilisi just. Aga jah reisile peaks vähemalt 2 paari jalanõusid kaasa võtma - juhuks kui ühtedega midagi juhtub või jalale hakkab. Ja no kui mitu päevajärjest käia, siis jalg tahab vahepeal midagi muud.
Tuleb veel muretseda moskiitovõrk

, malaariaravimid, Margusele sandaalid ja pikad püskid. Seekord tuleb jah pikad püksid ka kaasa võtta, džungliretke jaoks! Ongi hea, sest lennukile minnes peaksid niikuinii pikad püksid jalas olema. Ma ostsin enda omad second handist,
HUMANA poest Mustamäe teelt. Maksid ca 8 euri - , matkapoes maksid taolist tüüpi püksid ca 120 euri - ei mahu eelarvesse! Margus lubas ka sealt samast osta, valik on seal hea. Mis puutub malaariasse, siis selle oht on seal Indoneesias tõsine. Vaktsiin selle vastu puudub. Olemas on vaid teatud tabletid mis vähendavad kolmekordselt haigestumisriski - aga probleem selles et need jube mürgsied ja kanterogeensed. Meie, rohelise mõtteviisiga ja suht keemiavastased inimesed ei kuku just rõõmuga neid tarbima.... Aga tervis on ka tähtis ja malaaria on üks kole kole haigus. Isegi siis kui ta surmaga ei lõpe võivad tal olla tõsised tüsistused. No olles mitmeid kordi ümber mõelnud, netist nii
TERVISEKAITSE kodulehte kui Euroopa tervisekaitse protokolle(vms) uurinud, tripi foorumist küsinud, otsustasime esialgu siiski tablettide kasuks, vähemalt niikaua kui oleme Javal ja võibolla ka Sorongis(eks kohapeal paista). Tablettidest eelistasime Malaronet - kõrvalnähud pidid vähestel esinema ja vähemal määral ning ka resistentsust vähem, kui Lariamil selles piirkonnas. Ja Malarone on tunduvalt kallim. Wamenas ja Balil tõenäolsielt ohtu eriti pole - üks on liiga mägine ja kõrge, et hallsääsed seal end mugavalt tunneksid ja teine liiga inimrohke. Linnades ja suure asustustihedusega piirkondades neid teatavasti samuti ei esine. Kõige parem malaaria kaitse on sääsehammustuste vältimine - ehk siis pimeduse saabudes tuleks pikad riided selga panna ja säsäevõrgu all magada. Ostame hästi vahvad võrguga mütsid endile - väga moekad :D :

Kogu see varustus on hõlpsasti kättesaadaval
MATKASPORDI POES
No comments:
Post a Comment