Sorongis tagasi

Niih, täna pärastlõunal lahkusimegi Maria juurest. Jätsime kõigiga hüvasti, sh koerapere, Ämbu ja Kraabuga. Käisime veel peale hommiksööki prantslaste juures snorgeldamas, sel ajal kui Maria seal töö asju ajas. Siis sõime, pakkisime asjad ning Manches ja Kornelis viisid meid paadiga Waisaisse. Kuidagi jube kurb oli sealt ära sõita, nii armsad a südamlikud inimesed. Nagu oleks maal vanaema juures käinud. Lubasime Mariale pilte saata emaili peale. Maria pani meile südamele, et järgmine kord kui tuleme siis võtaksime otse temaga ühendust, mitte Rudyga! :)
Kallistasime Mariaga. Teistele andsin käppa.
Jah...järgmine kord....
Jõudes Sorongi läksime samasse hotelli kus eelminegi kord ööbisime. Äkki nägin seinal peeglit. Heheee, Maria juures polnud kuskil ühtegi peeglit. Enne polnudki seda märganud. Polnud ka telekat ega raadiot ega mobiiliühendust. Tavatelefoni ka mitte.
Ja üks huvitav tähelepanek et alkot nad seal ka eriti ei pruukinud. Vähemalt mina ei näinud. Mingid usklikud nad ka ei ole. Ühel õhtul Mara pakkus Margusele õlut. Et prantslased andsid. Margus ei tahtnudki. Maria ütles siis et Peter ka ei joonud ega suitsetanud üldse.
Suitsu seal küll mehed tõmbasid vahel.
Nüüd kükitame oma hotellis ja ootame millal saaksime alla sööma minna. Esimesel katsel meid puksiti välja sest kellelgi oli sünnipäev seal ja teenindaja oli busy. Paluti tunni aja pärast tulla. Huvitav miks neil seal siis nii palju laudu on, kui teenindaja suudab korraga ainult ühte lauda teenindada? Väga kummaline. Ostsime ka tänavalt veidi internetti juurde. Maitea kohalikud ikka suht udud. Õnneks leidus nagu nõiaväel ingliskeelt rääkiv vanahärra, kes tänaval oma abi pakkus. Üldse siin hullult püütakse suhelda meiega. Koguage karjutakse hello, hello, how are you, where do you come from. Ega nad peale selle ühe lause muud ei oska. Nagu egiptuses juba. Suht tüütu selline tähelepanu. Vanahärra pidi müüjatarile jumala kaua seletama mida me tahame. See aint naeris ja raputas pead. Peale pikka veenmist koukis neiu siiski leti alt mingi vihiku ja kirjutas meie telefoninumbri sinna sisse ja aktiveeris 50000 rp-d. Huvitav miks teda niikaua veenma pidi? Mida muud ma sealt veel osta siis oleks saanud? Muide esimeses taolises kohas me ei saanudk osta, sest müüa ei saanud aru mis me tahame. Näitasin talle ostetud SIM kaarti ja selle numbrit, et tahaks sellele raha panna. See hakkas sellist telefoninumbrit otsima kaartidelt?!
Homme igaljuhul on äratus varakult, kella poole seitsme paiku ning lähme lennujaama. Homme algab sõit paapua pealinna Jayapurasse, kust edasi, nii kiiresti kui võimalik tahame edasi lennata Baliemi orgu.


- Posted using BlogPress from my iPad

Location:Sorong