No money, no funny

Ei lasta meid paradiisiväravatest sisse. Juba eile õhtul selgus, et selle lugupeetud küla automaat Master ja Visa kaarte ei söö. Täna hommikul käisime kahes pangakontoris. Meil oli ca 300 doltsi, et oleks need ruupiateks vahetanud, oleks ka vbla hakkama saanud koos nende ruupiatega mis meil juba oli. No üldiselt meie dollareid ei vahetatud ja mingit raha me ka ei saanud. Ühes pangas öeldi, et meie ei vaheta, aga ma helistan oma sõbrale, äkki tema tahab. Sõber ei võtnud kõnet vastu. Siis uuriti MEILT mis kurss võiks olla, et nemad ei tea. Siis käisid kõik meid ja meie dollareid vaatamas, aga lõpuks ikkagi öeldi et ei saa meid aidata.Meie motikajuhid, kes natukse ka inkat purssisid püüdsid meid aidata ja vahepeal oligi plaan paat üürida ja omalkäel sorongis ara käia. Hiljem loobusime sellest mõttest ja otsustasime reisilaeva kasuks ja seega ühe päeva kaotsiminekuga.
Siin meie motovennad Wasai hotelli ees, ajavad Margusega juttu:



Nii et oleme jällegi laeval tagasi Sorongi, et sularaha võtta automaadist. Pärastlõuna veetsime küll mereääres, ja käisime korra ka ujumas.


Hiljem
Oleme Sorongi hotellis, Cederawasih. Soovitan. Tuba kahele 260 000 tuh (25 doltsi). Kondikas, soe vesi ja admin oskab ingliskeelt. Samas ka restoran. Päris maitsvad toidud. Sõime grillkalmaari ja fried noodles with vegetables(kus muuhulgas oli seeni, krevette, ja kala - imelikud aedviljad neil siin siis).
Loomulikult õnnestus mul täna ära põleda selle lühikese ajaga, kuigi panin kreemi. Sada korda ühte ämbrisse astuda, nii minu moodi! Panin küll 20 faktorit kreemi ja olin palmi all varjus. Aga põlesin hullult ära. Margus ei pannud üldse kreemi, ja no ta on küll ka punane aga mitte põlenud. Ma oleksin pidanud hoolikamalt kreemi panema - praegu nt jalad mõnusalt laigulised, täpselt on näha kus kreemine käsi on üle käinud ja kus mitte. Ja tegelikult pole blondiinil üldse tark tegu ekvaatoril keskpäeval end mitmeks tunniks paljaks koorida. Olgu või faktor 100.
Keskpäevane päike ekvaatoril on pea kohal, seniidis praktiliselt:



Põlv ka ei taha koorikut peale võtta...siin kliimas haavad paranevad megaaeglaselt. Isegi kriimustused. Eriti kui ujumas käia :)
Homme siis teisele katsele paradiisi pääseda.Kahju et selline ettenägematu ajaraisk vahele tuli. Nüüd saame kokku 3 täispikka ja 2 poolikut päeva Raja Ampatis olla. Aga mis teha, infopuudus oli põhjustaja. Kes soovib siiakanti reisida siis kindlasti kotiga ruupiaid kaasa, dollar ei ole siin tegija. Ja krediit ja pangakaartidega võid kukalt sügada, aga raha nendega ei saa. Samuti on mõistlik eelnevalt resordis kohad buukida, siis nad tulevad oma mootorpaadiga Sorongi vastu ja pärast viivad ära. Või kui lühemaks ajaks tulla, siis Wasaisse vastu. Soovitan tegelikult resorti buukida, kus on ingliskeelt rääkiv personal - kui kuskil hütis magada võib täielik infosulg jälle olla- et kus on parimad ja ohutumad kohad snorgeldamiseks jne. Samuti tuleks end varustada kõige vajalikuga, sest isegi siin Sorongis, rääkimata Raja Ampatist on proleeme esmatarbe kapade leidmisega. Ingliskeelt praktiliselt ei räägita.

- Posted using BlogPress from my iPad

Location:Wasai, Raja Ampat